Property:Parenduskirje allika tegevus

Allikas: TalTechi arhitektuur
Redaktsioon seisuga 5. november 2026, kell 00:00 kasutajalt schema>IA2025-piloot (Ettevalmistatud piloot; ajamärgis tähistab paketi kuupäeva, mitte seire toimumist.)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Selle omaduse andmetüüp on Text.

Näita (eelmised 20 | ) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)
Showing 20 pages using this property.
A
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. Käivitatud on RAK projekt nr. 3 "Parimate praktikate jagamise programm". Tippteadlased omandavad uued mentorpädevused ja tekib programmi läbinud tippteadlaste võrgustik. Noorteadlased saavad mõtestatud ja struktureeritud juhendamist ning oma mentori. (Vaata ka https://smart.taltech.ee/projekt/parimate-praktikate-jagamise-programm/)  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. Loodud on õpperaja kaasprofessori ametikoht. Kaasprofessor on kõrgel tasemel õppejõud, oma valdkonna akadeemiline eestvedaja, kes korraldab ja viib läbi oma valdkonnas õpet erinevatel kõrghariduse astmetel, viib läbi teadus-, arendus- või muud loometegevust ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi ja akadeemilisi töötajaid. Kaasprofessor on õppearendustegevuse eestvedaja ja osaleb aktiivselt õppetöös. 2022.a novembri seisuga on ametis 13 õpperaja kaasprofessorit, 2023 aasta lõpuks 15 kaasprofessorit. Karjäärimaatriksi kohaselt hinnatakse ka täisprofessori õpetamiskoormust. Atesteerimiskomisjoni koosseisus on ka õppeprorektor, kes aktiivselt jälgib õpetamisnõue täitmist. Ülikool on tõhustanud nõude täitmise jälgimist atesteerimisel.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Kaasprofessori ametikoht jääb esialgu tenuuriväliseks positsiooniks.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. Loodud on õppimist ja õpetamist toetav võrgustik, kuhu kuuluvad TalTech’i teaduskondade didaktikakeskused (a) majandusteaduskonna õppearenduse ja haridusuuringute keskus; b) infotehnoloogia teaduskonna didaktikakeskus; c) Eesti Mereakadeemia didaktikakeskus; d) inseneri- ja loodusteaduskonna õppearenduse keskus), õppeosakonna esindajad; personaliosakonna esindajad; vajadusel ning võimalusel teiste üksuste esindajad, kes koostöös arendavad ja toetavad õppejõudude didaktikaliste ja haridustehnoloogiliste oskuste arendamist. Üksuste ülesanne on toetada õppejõude õppearendusprotsessis, hoogustada arutelusid ja kogemuste vahetamist õppimise ning õpetamise teemadel. Didaktikakeskusi toetatakse keskselt ka õppearendusfondist. Piloteeritud on õppejõu meistriklassi koolitusprogrammi (varasem alustava õppejõu koolitus), mille eesmärk on toetada õppejõudu õpetamiseks vajalike oskuste ja teadmiste omandamisel. Pilootvoorus osales erinevates moodulites kokku 30 õppejõudu. Lisaks on õppejõududel võimalik osaleda õppedisaini programmis, mille eesmärk on koostöös haridustehnoloogiakeskuse õppedisaineriga arendada oma õppeaine e-tugi edasijõudnu tasemele (individuaalne lähenemine, semestris osaleb õppedisaini programmis 25 TalTechi õppeainet). Ülikooli töötajaid (sh õppejõude) informeeritakse koolituste toimumisest muu hulgas tsentraalse infokirja kaudu.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Pidev koolituste pakkumine õppejõudude pedagoogiliste pädevuste arendamiseks. <br />Õpetamisoskuste arendamise võimaluste alase teavitamise parendamine. Eesmärk on, et enesetäiendamise võimalusi puudutav info oleks õppejõududele leitav ühest kohast ja ei piirduks ainult koolitusvõimalustega. Selleks täiendatakse pidevalt siseportaalis olevat õppejõudude veebilehte (alates sellest millist tuge õppejõududele pakutakse, kuhu mingi küsimusega pöörduda, millisele koolitusele minna, kuidas mobiilsusesse minna). <br />Laiendada õppejõudude arendamise võimalusi koostöös EuroTeQ ülikoolidega.  
Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />2. Analüüsida olemasolevate akadeemiliste töötajate ametikohtade profiile ning nende koormuse proportsioone teaduse/õppetöö vahel. Analüüsi tulemusel peaksid joonistuma välja erinevad akadeemiliste töötajate tööprofiilid ja spetsialiseerumised. Püstitada küsimus - kas kõikides instituutides, kolledžites võiks olla suund sarnasusele või pigem eeldadagi erinevaid mustreid? Analüüsi tulemustest lähtuv tegevuskava.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />2. Kõik haridustehnoloogia keskuse tegevused (sh õppedisaini ja MOOCide programm) toetavad õppijakesksete ja kaasavate Moodle e-tugede loomist. Et üliõpilane ei oleks passiivne loengukuulaja vaid saaks ka loengutevahelisel ajal Moodle’is erinevaid õpitegevusi sooritada ja teiste üliõpilastega kui ka õppejõuga suhelda. Õppedisaini programmi läbinud õppejõududele antud üliõpilaste tagasiside on läinud paremaks (nad on arendanud oma kursuse kõrgemale e-toe tasemele).<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />2. Õppejõududele uuendatava siseportaali lehele lisatakse töövahendid ka konstruktiivse sidususe teemadel. Samuti info, kelle poole vastavate nõu saamiseks pöörduda. Kesksetel koolitustel tutvustatakse konkreetse koolituse näitel konstruktiivse sidususe põhimõte rakendamist. Atesteerimisekomisjonide töös pöörata enam tähelepanu õpetamisoskuste arengule ja tulemuslikkusele, selleks koolitada komisjonide liikmeid ning koostada vastavasisulisi juhendeid. Eesmärgile aitab kaasa ka õppedisaini programmiga jätkamine.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />3. Akadeemilse karjäärikorralduse nõuetes on sätestatud atesteerimisperioodi jooksul nõutud didaktikakoolituste maht. Pedagoolilistel koolitustel osalemise mõju hindamiseks ei ole konkreetseid mõõdikuid veel kokku lepitud. Hetkel on olemas kaudsed mõõdikud nagu (väljalangevuse %, üliõpilaste tagasiside), mis ei anna piisavalt infot koolituste mõju kohta. Katsetatud on tunnivaatluste ja kolleegilt kolleegile tagasiside rakendamist, mis keskenduks edasisidestamisele võimaldades anda õppejõule soovitusi oma õpetamise parendamiseks. Oluline on rõhutada mitte koolitustel osalemist vaid laiemat pedagoogilist/didaktikaalast arendamist (iseseisev materjalide läbitöötamine, didaktikaeksperdi konsultatsioonid, õppeine arendamine koos õpetamise arendamise spetsialistiga, välispartnerite juures kogemuste omandamine ja kogemuste vahetamine kolleegidega).<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />2. Õppejõududele uuendatava siseportaali lehele lisatakse töövahendid ka konstruktiivse sidususe teemadel. Samuti info, kelle poole vastavate nõu saamiseks pöörduda. Kesksetel koolitustel tutvustatakse konkreetse koolituse näitel konstruktiivse sidususe põhimõte rakendamist. Atesteerimisekomisjonide töös pöörata enam tähelepanu õpetamisoskuste arengule ja tulemuslikkusele, selleks koolitada komisjonide liikmeid ning koostada vastavasisulisi juhendeid. Eesmärgile aitab kaasa ka õppedisaini programmiga jätkamine.  +
Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Teadusprorektor ja õppeprorektor töötavad välja juhised, kuidas doktorikraadita õppejõude kaasata ja suunata doktoriõppesse.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />2. Virumaa kolledžis on hetkel on 3 õppejõudu omandamas doktorikraadi. Kaks õppejõud kaaluvad doktorantuuri astumist. Uute õppekavade loomisel Virumaa Kolledžisse toetatakse ka doktorikraadiga õppejõudude värbamiseks ja järelkasvu soodustamiseks Õiglase Ülemineku Fondist. Enamik Tartu kolledži akadeemilisest personalist on doktorikraadiga või seda omandamas. Doktoriõppes olevaid õppejõude on toetatud jõudumööda, näiteks vähendatud vajadusel õppetöö koormust. Kaks tugeva praktilise taustaga lektorit on pensioniealised ja nende doktorantuuri suunamine ei ole otstarbekas. Senine töörühma juht lahkus ametist. Kuni uue, tugeva erialase teadusvõimekusega, juhi tööle asumiseni koordineerib töörühma tegevust direktor. Tartu Kolledž kaasab rohkem peamaja õppejõude.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />3. Virumaa kolledž: Perioodil 2023-2029 on plaanis õiglase ülemineku fondi tegevuste raames kasvatada kolledži teaduspotentsiaal, sh kaasta õppeprotsessi nii Eesti kui välisteadlasi. Tartu kolledž: Doktorikraadiga õppejõudude publitseerimise parandamine, eriti Q1 artiklite osas, on oluline arengusuund ja prioriteet. Üks lektor valmistub astuma doktorantuuri. Päevakorral on õppetöös osalevate inseneride haridustaseme tõstmine vastavalt magistrantuuri ja doktorantuuri suunamisega. KFS suunal on uurimistöö käivitatud. Esimene artikkel on esitamiseks valmis.  +
Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Äriinfotehnoloogia magistrõppe õppekava eesmärgiks on, et iga õppejõud on aastaks 2030 viibinud vähemalt ühe semestri välismaal. Selleks on 2023.aastal kavas: 1) Õppejõudude rahvusvahelise mobiilsuse valmisoleku analüüs ja jätkusuutliku strateegia kavandamine. 2) Mobiilsusfondi loomine. 3) Otsida võimalusi ja fonde, et õppejõud saaksid minna peredega välislähetusse.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. Näiteks on rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia bakalaureuseõppe õppekava õppejõududele korraldatud lühikesi õppereise välisülikoolidesse parimate praktikatega tutvumiseks (2022.a külastati Helsingi kõrgkoole ja tutvuti sealse õpetamispraktikaga).<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />2. Jätkata õppereisidega parimatest praktikatest õppimiseks.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. IT süsteemide administreerimise õppekaval oli 2021/22.õa seisuga küll madal professorite arv, kuid doktorikraadiga õppejõudude arv on püsinud stabiilne (pigev tõusvas joones) - doktorikraadiga õppejõudude koormuse osakaal on 76%, mis täidab ülikooli eesmärki (mis on 50%). 2022.a astus üks õppekava lektoritest doktoratuuri, teine lektor lõpetab pooleliolevat doktoritööd. Tegevust toetab IT didaktika teadusrühma moodustamine ja vastava teadustöö käivitumine IT Kolledžis ning kaasprofessori koha täitimine 2022.aastal.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Jätkata õppejõudude motiveerimist doktoriõppes jätkamiseks ja aktiivset koostööd IT didaktikakeskusega õppejõudude arendamisel.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. Tööstusökoloogia eriala õppejõudude uurimisvaldkonnad on seotud tööstusökoloogia suunaga läbi materjalide väärtustava taaskasutuse. Erialaainete vastutavad õppejõud on doktorikraadiga. Võrreldes 2021.aastaga on õppeainetesse kaasatud enam doktorikraadiga vastutavaid õppejõude. Vahepealsel ajal on programmijuht Jane Raamets omandanud doktorikraadi, kes muu hulgas viib läbi õppetööd 3 õppeaines. Lisaks õpetab õppekaval kahte õppeainet doktorikraadiga õppejõud Nele Nutt, kes varem õppekavaga seotud ei olnud. Magistrikraadiga õppejõude on motiveeritud läbima doktorantuuriõpinguid, kuid mitme puhul neist on saanud takistuseks nende kõrge vanus. Täiendavalt motiveeritakse magistrante osalema õppejõudude teadustöös (motiveerib üliõpilastel õpingute jätkamist doktorantuuris), erialaste publikatsioonide koostamine magistritööde baasil.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Motiveerida magistrikraadiga õppejõude läbima doktorantuuriõpinguid. Motiveerida tööstusökoloogia eriala magistrantuuri lõpetajaid alustama õpinguid doktorantuuris. Tagada tööstusökoloogia eriala õppejõudude uurimisvaldkondade parem seotus erialaga.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. Õppejõude suunatakse järjepidavalt enda täiendamisele (sh pedagoogilse poole arendamisega seonduvalt). Atesteerimistel pannakse üha suuremat rõhku enesearendamisele valitud perioodil. Atesteerimistel toonitatakse vajadust pedagoogiliseks täiendusõppeks.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Jätkata käivitatud tegevustega.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. Teaduskondade didaktikakestused ei ole ainult koolitusi pakkuvad üksused. Pigem pannakse rõhku kogukondade kujundamisele ja pidevate arendusprotsesside käimalükkamisele ja töös hoidmisele. Enesearengu toetmine on kättesaadav kogu ülikoolis. Näiteks on: 1) Inseneri- ja loodusteaduskonnas koostöös Eesti inseneripedagoogika keskusega välja töötatud mikrokraadi kava STEM õppejõudude pedagoogiliste teadmiste ja oskuste arendamiseks. 2) EMERAs on pakutud õppejõududele väiksemahulisi sisekoolitusi, mis üldjuhul ei dubleeri koolituskeskuses pakutavaid koolitusi. Sisekoolituste teemade planeerimine ja prioritiseerimine lähtub üliõpilaste tagasisidest ning õppejõudude vajadusest.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Teaduskondade didaktikakeskuseid arendatakse edasi nii, et nad suudaksid pakkuda piisavat valikut teenuseid (tunnivaatlused, mentorlus). Jätkata didaktikakestuste toetamist 60 000€-ga aastas ning iga-aastaselt eraldada 20 000€ uute koolituste välja arendamiseks ja käitamiseks. Näiteks on inseneri- ja loodusteaduskondades kavas koostöös Eesti inseneripedagoogika keskusega läbi viia üleülikooliliselt kõrgkoolididaktika koolitust (6 ja 3 EAP) ja akadeemilise nõustamise töötubasid (3 EAP) nii doktorantidele kui õppejõududele. Mais 2023 STEM uuringuprojekti tulemusi tutvustav konverents kogu TalTech akadeemilisele ja õppeabi personalile. Uuringutulemuste põhjal on võimalik suunata didaktikakeskuste tegevuste fookust. September 2024 korraldatakse rahvusvaheline 3.1 konverents ICL2024, mis keskendub koostöisele õppimisele ja kaasaegsele õpetamisele  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. Alates 1. juunist 2022 hakkas kehtima uus karjäärikorraldus, mille kohaselt on kohustuslik 6 EAPne didaktikaalase koolituse läbimine kõikidele akadeemilistele töötajatele atesteerimsperioodi jooksul. Teatud ametikohtadele kandideerimiseks ja karjääriredelil edasi liikumiseks on vajalik teatud mahus pedagoogiliste koolituste läbimine. Ülikool pakub kõikidele töötajatele võimalust osaleda tasuta pedagoogikaalastel baas- ja jätkukursusel (Kõrgkoolididaktika ja õppejõu meistriklass). Vaatat ka punkti 6.2.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Kuna osalus on seni pedagoogikaalastel täienduskoolitustel olnud õppejõudude hulgas madal, siis koolituste kohustuslikuks muutmisel on oodata kasvu. On arutatud õppejõududelt tagasiside kogumist eesmärgiga õppejõudude arenguvajaduste kaardistamiseks ja nende toetamiseks ning seeläbi pakkuda üliõpilastele paindlikumat õpikogemust ja väljalangevust vähendada. Üle vaadata kesksete koolituste toimumise ajad. Leida teaduskondadega koostöös lahendus, kuidas tekitada semestri õppetöö graafikutesse ajad õppejõudude enesetäiendamiseks kuhu saaks neid koolitusi planeerida.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. Kõikidele õppejõududele (sh külalisõppejõududele) pakutakse võimalust osaleda kõikidel koolitustel samadel alustel teiste õppejõududuega. Praktikutest õppejõududele on loodud materjalid pedagoogiliste pädevuste arendamiseks. Need on kättesaadavad siseportaalis. Külalisõppejõududele on koostatud juhendmaterjal "Meelespea õppejõule", mis puudutab muu hulgas ka õpiväljundite, õppe sidususe ja metoodika teemasid. Lisaks on ka külalisõppejõududel võimalik taotleda õppearendustoetusi oma õpetamisoskuste ja õppeainete arendamiseks. Näiteks osaleb EMERA Innosprindis, mille üheks lahendatavaks väljakutseks on külalisõppejõudude kaasamine õppekavaarendusse. Alustatud kogemuskohvikute sari pakub õhtust osalusaega külaisõppejõududele.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Praktikutest külalisõppejõudude didaktikaalaste pädevuste arendamiseks on kavas: 1) Töölepingu ja töövõtu lepingutesse sisse seada kohustus tutvuda ülikoolis kehtivate nõuetega; 2) Töötada välja motivatsioonipakett koolitustel osalemiseks; 3) Külalisõppejõu kontakt ülikoolis tutvustab olulisemaid ülikoolis kehtivaid nõudeid sh vajadusel läbida didaktikakursus; 4) Külalisõppejõude ja/või nende kontaktide informeerimine on süsteemselt korraldatud; 5) Töötada välja koolituspakett (iseseisva õppe materjalid), mis tuleb läbida ka külalisõppejõududel.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. Igal TalTechi akadeemilisel töötajal, kes viib läbi õppetööd, on atesteerimisperioodi jooksul kohustus läbida vähemalt 6 EAP mahus pedagoogilist õpet. Üha enam pööratakse professorite atesteerimisel tähelepanu ka õppetöö koormuse ja pedagoogilisele enesetäiendamise kontrollimisele (õppeprorektor kaasatud professorite atesteerimisse). Vaata ka punkti 6.1.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Pedagooglise õppe nõude täitmise kontrollimise protsess (vanem)lektorite atesteeerimisel (mis toimub instituudi tasandil) on kokkuleppimisel. Eesmärk on, et kõikides struktuuriüksustes toimuks lektorite atesteerimisel pedagoogilise enesetäiendamise nõude jälgimine samadel põhimõtetel.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. Hindamispädevuste arendamist sisaldavad iseseisva õppe materjalid, mis on õppejõududele kättesaadavad.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Olemasolevad iseseisva õppe materjalid on kaasajastatud, korrastatud ja leitavad. Jätkata toetavate juhendmaterjalide loomist (õpiampsud) ja jagamist õppejõudude hulgas. Vaata ka punkt 6.4.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />2. Näiteks on inseneri- ja loodusteaduskonna didaktikakeskus koostatud materjalid "OneNote" keskkonnas, pidevalt uuendatavad-täiendatavad. Materjalid on koostatud tehnikaülikooli eripärast lähtudes:<br />1) Inseneripedagoogika ja STEM valdkonna didaktika käsiraamat: Inseneripedagoogika. STEM õppeainete mõjus õpetamine ja õppimine; 2) Tulemuslik õpetamine ja õppimine Tallinna Tehnikaülikoolis: * Tulemuslik õpetamine ja õppimine tehnikaülikoolis; 3) Effective teaching and Learning at Tallinn University of Technology: * Effective Teaching and Learning at Tallinn University of Technology; 4) Õppimiskeskne hindamine: Õpiväljundid, hindamiskriteeriumid ja -meetodid; 5) Õppetöö vaatlus ja kollegiaalne tagasiside: * Õppetöö vaatlus ja kollegiaalne tagasiside, 6) Coaching ja mentorlus: Coaching ja mentor; 7) Õppearenduse keskuse poolt loodud 12 “Õpiampsu”.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Olemasolevad iseseisva õppe materjalid on kaasajastatud, korrastatud ja leitavad. Jätkata toetavate juhendmaterjalide loomist (õpiampsud) ja jagamist õppejõudude hulgas. Vaata ka punkt 6.4.  +
Käivitatud/elluviidud tegevus (seisuga 01.11.2022):<br />1. Tenuuriprofessorite kohtade loomisel analüüsitakse strateegiliselt olemasolevaid ja puuduvaid kompetentse ning arenguvajadusi.<br /><br />Kavandatud tegevus (alates 01.11.2022):<br />1. Kaaluda karjäärimaatriksi täpsustamist, et selgelt sätestada, et professoriks saamine eeldab uurimisrühma juhtimist.  +