Nominaalajaga lõpetajate osakaal @MOODIK

Allikas: TalTechi arhitektuur
Redaktsioon seisuga 30. september 2026, kell 10:39 kasutajalt Margus.puua (arutelu | kaastöö) (Ülikooli mõõdikute lisamine või uuendamine)
Tunnus / FieldEestiEnglish
Nimetus / NameNominaalajaga lõpetajate osakaal
Objekti tüüp / Object typeMõõdikIndicator
Mõõdiku liik / Indicator typevõtmenäitajaKey performance indicator
Ühik / Unitprotsent
Avaldamise sagedus / Reporting frequencyMõõdetavale perioodile järgneva aasta 15. veebruar
Vastutaja / Accountable roleõppeprorektor
Haldaja / Data stewardõppeosakond
Staatus / StatuskehtivCurrent

Kirjeldus / Description

Eesti

Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest (I + II + III õppeaste) koos lisamõõdikutega.

Mõõtmise põhjendus / Rationale

Eesti

Mõõdiku eesmärk on hinnata Tehnikaülikooli mõju ühiskonnale, õppe kvaliteeti, õpetamisvõimekuse efektiivsust. Mõõdik on ülikooli tulemusrahastuse üks komponente.

Suurem nominaalajaga lõpetanute osakaal tähendab, et tööjõuturule jõutakse kiiremini ja väiksemate kuludega.

Metoodika / Methodology

Eesti

Põhimõõdik ehk nominaalajaga lõpetanute osakaal:

Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest. Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg +2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Nominaalajaga +1 aasta/+2 aastat lõpetamine: õpitud aeg = lõpetamise kuupäev – õppima asumise kuupäev. Vastuvõetute arvud on 10.11 seisuga (riikliku statistika fikseerimise kuupäev):

          1. lisamõõdik: õppeaastas (perioodil 1.10–30.09) ülikooli lõpetanute arv, sh eksternid);
          2. lisamõõdik: eraldi välja toodud tehnikaaladel ja osakaal Eesti kõrghariduses.

Eesti kõrgkoolide vahelise ühisõppekava lõpetajad arvestatakse juhtiva kooli juurde. Tehnikaalad: õppekava grupid arhitektuur ja ehitus; informaatika ja infotehnoloogia; tehnika, tootmine ja tehnoloogia. Andmeallikas: haridussilm.ee.

Andmeallikas / Data source

Eesti

Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest (I + II + III aste).

Õppeaastas (01.10–30.09) I ja II astmel ülikooli lõpetanute arv ja osakaal Eesti kõrghariduses, sh tehnikaaladel. Andmeallikas ÕIS, haridussilm.ee.

Arengu võimalused ja riskid / Development opportunities and risks

Eesti

Arengu võimaluseks on kasvatada osakaalusid nii põhimõõdiku kui ka lisamõõdiku näitajates.

Riskid:

           • rakenduskõrgkoolide turuosa kasv I astme kõrghariduse pakkumisel seoses rakenduskõrghariduse reformiga
           • teiste kõrgkoolide laienemine TalTechi vastutusvaldkondades (sh tehnikaaladel, aga ka ärinduses ja halduses)

Seosed / Relationships

Väärtused ja sihttasemed / Values and targets

Nimetus / NameLiik / TypePeriood / PeriodVäärtus / ValueStaatus / Status
Nominaalajaga lõpetajate osakaal – Baastase 2025
Share of students graduating within the nominal period – Baseline 2025
Baastase / Baseline202553%Kinnitatud / Approved
Nominaalajaga lõpetajate osakaal – Sihttase 2028
Share of students graduating within the nominal period – Target 2028
Sihttase / Target202865%Kinnitatud / Approved
Nominaalajaga lõpetajate osakaal – Sihttase 2035
Share of students graduating within the nominal period – Target 2035
Sihttase / Target2035>65%Kinnitatud / Approved


Täiendab / Additional measures

TalTechi I ja II õppeastme lõpetajate osakaal Eestis— TalTech's share of first- and second-cycle graduates in Estonia
TalTechi tehnikaalade lõpetajate osakaal Eestis— TalTech's share of engineering graduates in Estonia

Seotud eesmärgid / Related goals

Õpetame lahendama elulisi väljakutseid— We teach how to solve real-life challenges

Seotud võimed / Related capabilities

Autonoomse õppimise võimestamine— Enabling Self-Directed Learning
Tasemeõppe uurimistööde korraldamine— Coordination of Degree-Level Research Projects
Õppekavade loomine ja juhtimine— Curriculum Design and Management
Õppetöö läbiviimine— Delivery of Teaching and Learning
Õppijate heaolu tagamine— Ensuring Student Wellbeing
Õppijate teadmiste taseme hindamine— Assessment of Student Knowledge and Skills

Allikad / Sources

Eesti

Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajad


Allika sõnastus / Source wording and English translation

Eesti

Nominaalajaga lõpetajate osakaal

Nominaalajaga lõpetajate osakaal +
Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta … Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest (I + II + III aste).</br>Õppeaastas (01.10–30.09) I ja II astmel ülikooli lõpetanute arv ja osakaal Eesti kõrghariduses, sh tehnikaaladel.</br>Andmeallikas ÕIS, haridussilm.ee.aaladel. Andmeallikas ÕIS, haridussilm.ee. +
Arengu võimaluseks on kasvatada osakaalusi … Arengu võimaluseks on kasvatada osakaalusid nii põhimõõdiku kui ka lisamõõdiku näitajates. </br>Riskid: </br> • rakenduskõrgkoolide turuosa kasv I astme kõrghariduse pakkumisel seoses rakenduskõrghariduse reformiga</br> • teiste kõrgkoolide laienemine TalTechi vastutusvaldkondades (sh tehnikaaladel, aga ka ärinduses ja halduses)hnikaaladel, aga ka ärinduses ja halduses) +
Mõõdetavale perioodile järgneva aasta 15. veebruar +
õppeosakond +
Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026–2035 võtmenäitajad +
Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest (I + II + III õppeaste) koos lisamõõdikutega. +
võtmenäitaja +
Põhimõõdik ehk nominaalajaga lõpetanute os … Põhimõõdik ehk nominaalajaga lõpetanute osakaal:</br>Õppekava nominaalkestuse +1 (või +2) aasta jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist õppekava nominaalkestus +1 (või +2) aastat tagasi kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest.</br>Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg +2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. </br>Nominaalajaga +1 aasta/+2 aastat lõpetamine: õpitud aeg = lõpetamise kuupäev – õppima asumise kuupäev. </br>Vastuvõetute arvud on 10.11 seisuga (riikliku statistika fikseerimise kuupäev): </br> 1. lisamõõdik: õppeaastas (perioodil 1.10–30.09) ülikooli lõpetanute arv, sh eksternid);</br> 2. lisamõõdik: eraldi välja toodud tehnikaaladel ja osakaal Eesti kõrghariduses.</br>Eesti kõrgkoolide vahelise ühisõppekava lõpetajad arvestatakse juhtiva kooli juurde. </br>Tehnikaalad: õppekava grupid arhitektuur ja ehitus; informaatika ja infotehnoloogia; tehnika, tootmine ja tehnoloogia. </br>Andmeallikas: haridussilm.ee.ehnoloogia. Andmeallikas: haridussilm.ee. +
Mõõdiku eesmärk on hinnata Tehnikaülikooli … Mõõdiku eesmärk on hinnata Tehnikaülikooli mõju ühiskonnale, õppe kvaliteeti, õpetamisvõimekuse efektiivsust. Mõõdik on ülikooli tulemusrahastuse üks komponente. </br>Suurem nominaalajaga lõpetanute osakaal tähendab, et tööjõuturule jõutakse kiiremini ja väiksemate kuludega.jõutakse kiiremini ja väiksemate kuludega. +
protsent +
Nominaalajaga lõpetajate osakaal +
kehtiv +
õppeprorektor +
PageSee omadus on selles vikis eriomadus.