Võimete modelleerimise reeglid
Võimete modelleerimise reeglid
1. Eesmärk
Käesolev juhis määrab ülikooli võimete kirjeldamise, seostamise ja ajakohasena hoidmise reeglid.
Reegleid tuleb rakendada ühtemoodi nii inimese kui automatiseeritud agendi poolt.
Võimete kirjeldamise eesmärk on hoida ülikooli toimimise mudel:
- organisatsioonistruktuurist võimalikult sõltumatuna;
- ajas stabiilsena;
- masinloetavana;
- seostatuna eesmärkide, mõõdikute, riskide, töövoogude, andmete ja infosüsteemidega;
- sobivana juhtimis-, analüüsi- ja arhitektuurivaadete automaatseks genereerimiseks.
2. Võime mõiste
Võime on ülikooli püsiv suutlikkus saavutada kindlat tüüpi tulemus.
Võime vastab küsimusele:
- Mida peab ülikool suutma teha või tagada, et täita oma missiooni ja saavutada eesmärke?
Võime ei kirjelda eeskätt seda, kuidas tegevus on korraldatud.
Võime ei ole:
- protsess või töövoog;
- üksik tegevus;
- organisatsiooniüksus;
- ametikoht või roll;
- infosüsteem;
- andmekogu;
- projekt või arendusalgatus;
- teenus üksnes selle organisatsioonilise osutamise tähenduses;
- hetkeolukorra küpsustase.
Näide:
- Õppekavade loomine ja juhtimine on võime.
- Õppekava muutmise menetlus on töövoog.
- Õppeosakond on organisatsiooniüksus.
- ÕIS on infosüsteem.
3. Võimekaart on ühe taseme mudel
Kõik ülikooli võimed on sama tüüpi objektid ja kirjeldatakse lehtedena sufiksiga:
@VOIME
Võimete hierarhiat ei looda ainult grupeerimise või kuvamise eesmärgil.
Võimete rühmitamiseks kasutatakse omadusi:
kategooria;valdkond.
Vaateid ja alamhulki genereeritakse päringutega.
Ülemvõime või alamvõime seost ei kasutata uues mudelis vaikimisi.
Kui ilmneb tegelik ontoloogiline vajadus kirjeldada terviku–osa või spetsialiseerimise seost, tuleb selle kasutamine enne mudelisse lisamist eraldi põhjendada.
4. Võime nimetamine
Võime nimetus peab:
- kirjeldama püsivat suutlikkust;
- olema arusaadav sõltumata organisatsioonistruktuurist;
- olema võimalikult tehnoloogia- ja protsessineutraalne;
- väljendama ühte sisuliselt terviklikku võimet;
- vältima konkreetse üksuse või ametikoha nime.
Eelistatud vorm on tegevusnimeline nimetus.
Head näited:
- Strateegiline suunamine
- Teaduse tegemine
- Õppimine ja õpetamine
- Tulemuslikkuse ja kvaliteedi juhtimine
- Finantside ja majandusressursside juhtimine
Vältida:
- Strateegiatalituse töö
- Eelarve koostamise protsess
- ÕIS-i kasutamine
- Dekaani tegevused
- Tugiteenuste osutamine
Kui nimetus hõlmab mitut omavahel sõltumatut suutlikkust, tuleb kontrollida, kas tegemist on tegelikult mitme võimega.
5. Tehniline lehenimi
Kõik võimelehed peavad kasutama vormi:
Nimetus @VOIME
Malliväljal Page peab olema sama täielik lehenimi.
Näide:
|Page=Strateegiline suunamine @VOIME |nimetus=Strateegiline suunamine
Reegel:
Pageja tegelik lehe pealkiri peavad olema identsed.
6. Võime kategooria
Väli kategooria kirjeldab võime rolli ülikooli toimimises.
Lubatud väärtused on:
MissioonivõimeJuhtimisvõimeTugivõime
Missioonivõime
Võime, mille kaudu ülikool loob otseselt oma missiooniga seotud väärtust.
Näited:
- Õppimine ja õpetamine
- Teaduse tegemine
Juhtimisvõime
Võime, mille abil suunatakse, hinnatakse või kujundatakse ülikooli kui terviku toimimist.
Näited:
- Strateegiline suunamine
- Organisatsiooni juhtimine ja arendamine
- Tulemuslikkuse ja kvaliteedi juhtimine
- Riskide, vastavuse ja toimepidevuse tagamine
Tugivõime
Võime, mis loob teiste võimete realiseerimiseks vajalikud ressursid, keskkonna või teenindava suutlikkuse.
Näited:
- Inimeste juhtimine
- Finantside ja majandusressursside juhtimine
- Informatsiooni, andmete ja digitaalse keskkonna juhtimine
- Füüsilise keskkonna ja taristu juhtimine
Ühel võimel peab üldjuhul olema üks kategooria.
7. Võime valdkond
Väli valdkond vastab küsimusele:
- Millise ülikooli tegevusala toimimisega on võime eeskätt seotud?
Näited:
- Õpe
- Teadus
- Innovatsioon ja ettevõtlus
- Ülikooliülene
Juhtimis- ja tugivõimed on tavaliselt valdkonnaga:
Ülikooliülene
Valdkond ja kategooria kirjeldavad erinevaid dimensioone.
Näide:
|valdkond=Ülikooliülene |kategooria=Juhtimisvõime
Valdkonda ei tohi kasutada missiooni-, juhtimis- või tugivõime eristamiseks.
8. Kirjeldus
Väli kirjeldus peab vastama küsimusele:
- Mida ülikool selle võime olemasolul suutma peab?
Kirjeldus peab:
- määratlema võime ulatuse;
- olema organisatsioonistruktuurist sõltumatu;
- vältima protseduuri detailset kirjeldamist;
- vältima konkreetsete infosüsteemide nimetamist põhikirjelduses;
- olema piisavalt konkreetne, et eristada võimet teistest võimetest.
Soovitatav algus:
- Võime ...
Näide:
Võime kujundada ülikooli pikaajaline suund, seada prioriteedid ning siduda strateegilised eesmärgid otsuste, ressursside, võimete ja arendusalgatustega.
9. Tulemus
Väli tulemus kirjeldab seisundit, mis peab olema saavutatud siis, kui võime toimib piisavalt hästi.
Tulemus:
- ei kirjelda tegevust;
- ei ole töövoo väljund;
- kirjeldab soovitud organisatsioonilist seisundit;
- peab võimaldama hiljem hinnata võimekust ehk võime realiseerimise seisundit.
Näide:
Ülikoolil on selge ja ajakohane strateegiline suund ning otsused ja ressursikasutus toetavad kokkulepitud eesmärkide saavutamist.
10. Võime ja võimekus
Võime kirjeldab seda, mida ülikool peab suutma.
Võimekus kirjeldab võime realiseerimise tegelikku või soovitud seisundit.
Võimet ei tohi ümber nimetada või dubleerida üksnes seetõttu, et selle realiseerimise tase muutub.
Näide:
- Andmete juhtimine on võime.
- Andmete juhtimise võimekus on minimaalne / toimiv / eesmärgistatud kirjeldab võime seisundit.
11. Eeldusseos
Väli eeldab seob võime teiste võimetega, mille toimimine on selle võime realiseerimise sisuliseks eelduseks.
Kui:
- A eeldab B-d
siis semantiline tähendus on:
B → A
Näide:
|eeldab=Strateegiline suunamine @VOIME
lehel:
Organisatsiooni juhtimine ja arendamine @VOIME
tähendab:
Strateegiline suunamine → Organisatsiooni juhtimine ja arendamine
Eeldusseost tohib lisada ainult siis, kui B puudulik toimimine piirab otseselt A võime realiseerimist.
Eeldusseost ei tohi kasutada:
- lihtsalt temaatilise seose näitamiseks;
- organisatsioonilise koostöö kirjeldamiseks;
- protsessi järgnevuse kirjeldamiseks;
- sellepärast, et kaks võimet kasutavad sama infosüsteemi või ressurssi.
Eeldusseoseid tuleb hoida minimaalsena.
12. Seos eesmärgiga
Võime peab olema võimaluse korral seotud eesmärkidega, mille saavutamist see otseselt toetab.
Seos:
- Võime A on suunatud eesmärgile B
tähistatakse graafil:
A → B
Malliväli:
|toetatavad_eesmargid=
Mitme eesmärgi korral kasutatakse kokkulepitud mitme väärtuse eraldajat.
Eesmärgiseos tuleb luua ainult siis, kui on võimalik põhjendada, kuidas võime toimimine mõjutab eesmärgi saavutamist.
Kõiki võimeid ei tohi automaatselt siduda kõigi strateegiliste eesmärkidega.
13. Võime ja töövoo seos
Võime kirjeldab mida organisatsioon suudab.
Töövoog kirjeldab kuidas see tegelikus tegevuses realiseerub.
Väli:
|realiseerivad_toovood=
võib sisaldada töövooge, mille kaudu võime realiseerub.
Ühte võimet võib realiseerida mitu töövoogu.
Üks töövoog võib toetada mitut võimet.
Töövoogu ei tohi luua võime asemel ega võimet töövoo asemel.
14. Võime ja organisatsiooni seos
Võime ei kuulu olemuslikult struktuuriüksusele.
Võime omanik võib olla roll või organisatsiooniüksus, kes vastutab võime tervikliku toimimise ja arendamise eest.
Organisatsioonistruktuuri muutus ei ole iseenesest põhjus võime muutmiseks.
Kui võime kirjeldus muutub kehtetuks üksnes struktuuriüksuse ümbernimetamise tõttu, on võime tõenäoliselt liiga organisatsioonispetsiifiliselt kirjeldatud.
15. Võime ja infosüsteemi seos
Infosüsteem võib võimet realiseerida või toetada, kuid infosüsteem ise ei ole võime.
Näide:
- Informatsiooni, andmete ja digitaalse keskkonna juhtimine on võime.
- SMART või ÕIS on infosüsteemid.
Infosüsteemi asendamine ei tohiks nõuda võime ümbernimetamist.
16. Millal luua uus võime
Uus võime luuakse ainult siis, kui vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:
- ülikool peab suutma saavutada uut tüüpi tulemust;
- olemasolev võime ei kata uut suutlikkust ilma oma tähendust ebamõistlikult laiendamata;
- uus võime on strateegiliselt või arhitektuuriliselt piisavalt iseseisev, et selle seisundit tuleb eraldi juhtida;
- võimel on eristatavad realiseerivad töövood, ressursid, mõõdikud või riskid.
Uut võimet ei looda ainult seetõttu, et:
- tekib uus projekt;
- võetakse kasutusele uus infosüsteem;
- luuakse uus struktuuriüksus;
- muutub protseduur;
- tekib uus ametikoht;
- võime ühte osa soovitakse mõnes vaates eraldi kuvada.
17. Millal olemasolevat võimet muuta
Olemasolevat võimet muudetakse, kui:
- selle nimetus ei kirjelda enam adekvaatselt võime olemust;
- kirjeldus või tulemus on ebatäpne;
- muutub võime sisuline ulatus;
- tekib uus usaldusväärne allikas;
- muutuvad eesmärgi-, eeldus- või muud semantilised seosed.
Nimetuse muutmisel tuleb kontrollida kõik viited sellele võimele.
Võime identifikaatorit ei muudeta nimetuse muutmisel.
18. Duplikaatide vältimine
Enne uue võime loomist peab inimene või agent:
- otsima olemasolevaid
@VOIMEobjekte; - võrdlema kandidaadi tähendust olemasolevate võimete kirjelduste ja tulemustega;
- kontrollima sünonüüme ja sarnaseid nimetusi;
- eelistama olemasoleva võime täpsustamist uue dubleeriva võime loomisele.
Kui kaks võimet kirjeldavad sisuliselt sama püsivat suutlikkust, tuleb need ühendada.
19. Allikas
Väli allikas peab võimaluse korral näitama, mille põhjal võime või selle muudatus kirjeldati.
Allikaks võib olla näiteks:
- ülikooli arengukava;
- regulatsioon;
- strateegiadokument;
- kinnitatud juhtimismudel;
- protsessi- või arhitektuurianalüüs;
- võrdlusanalüüs;
- eksperthinnang.
AI või agent ei ole sisuline allikas.
Kui kirjeldus on AI abil sünteesitud, tuleb allikaks märkida kasutatud algallikas või analüüs.
20. Staatus ja versioon
Uus või veel kinnitamata võime kirjeldatakse staatusega:
Kavand
Valideeritud ja kasutusele võetud võime:
Kehtiv
Ajalooline või enam mittekasutatav võime:
Arhiveeritud
Versiooni ja viimase ülevaatuse kuupäeva kasutatakse muutuste jälgimiseks.
21. Kohustuslik minimaalne kirjeldus
Uue võime loomisel peavad olema täidetud vähemalt:
|Page= |id= |nimetus= |valdkond= |kategooria= |kirjeldus= |tulemus= |staatus=
Soovitatavalt täidetakse ka:
|toetatavad_eesmargid= |eeldab= |realiseerivad_toovood= |moodikud= |kvaliteedikriteeriumid= |allikas= |versioon= |viimati_ule_vaadatud=
22. Agendi tööjärjekord
Kui võimeid loob või ajakohastab agent, peab ta kasutama järgmist järjekorda.
Samm 1. Tuvasta vajadus
Määra, millise püsiva organisatsioonilise suutlikkuse kirjeldamise vajadus tekkis.
Samm 2. Kontrolli, kas tegemist on võimega
Kontrolli, et kandidaat ei oleks:
- tegevus;
- töövoog;
- organisatsiooniüksus;
- roll;
- infosüsteem;
- projekt;
- üksik teenus.
Samm 3. Otsi olemasolevaid võimeid
Kontrolli Kategooria:Voime ja semantilisi päringuid.
Kui sisuliselt samaväärne võime on olemas, kasuta või täpsusta olemasolevat objekti.
Samm 4. Sõnasta nimetus
Koosta lühike, tegevusnimeline ja organisatsioonistruktuurist sõltumatu nimetus.
Samm 5. Määra kategooria ja valdkond
Vali üks kategooria:
- Missioonivõime
- Juhtimisvõime
- Tugivõime
Määra sisuline valdkond.
Samm 6. Kirjelda tulemus
Kirjuta eraldi:
- mida võime tähendab;
- milline seisund tekib, kui võime toimib.
Samm 7. Analüüsi seosed
Kontrolli:
- milliseid teisi võimeid see võime tegelikult eeldab;
- millistele eesmärkidele see on suunatud;
- millised töövood seda realiseerivad;
- millised mõõdikud kirjeldavad selle toimivust;
- millised riskid võivad selle toimimist ohustada.
Samm 8. Kontrolli eeldusseoste suunda
Kui A eeldab B-d, salvesta A lehel:
|eeldab=B @VOIME
Graafil peab seos olema:
B → A
Samm 9. Kontrolli eesmärgiseoste suunda
Kui A toetab eesmärki B, peab graafil olema:
A → B
Samm 10. Tee kvaliteedikontroll
Enne salvestamist kontrolli kõiki punktis 23 toodud tingimusi.
Samm 11. Salvesta kavandina
Kui inimese valideerimist ei ole veel toimunud, kasuta staatust:
Kavand
23. Automaatne kvaliteedikontroll
Võime kirjeldus on tehniliselt ja sisuliselt korrektne ainult siis, kui kõik järgmised tingimused on täidetud.
| Kontroll | Tingimus |
|---|---|
| Lehenimi | lõpeb @VOIME
|
| Page | võrdub täieliku lehenimega |
| ID | on olemas ja unikaalne |
| Nimetus | on olemas |
| Kategooria | on üks lubatud väärtustest |
| Valdkond | on olemas |
| Kirjeldus | kirjeldab püsivat suutlikkust |
| Tulemus | kirjeldab saavutatavat seisundit |
| Duplikaat | sisuliselt samaväärset võimet ei ole |
| Eeldusseos | viitab olemasolevale või teadlikult loodavale @VOIME objektile
|
| Eeldusseose suund | A eeldab B → B → A |
| Eesmärgiseos | võime → eesmärk |
| Organisatsioonineutraalsus | võime ei sõltu konkreetse üksuse nimest |
| Tehnoloogianeutraalsus | võime ei sõltu konkreetsest infosüsteemist |
24. Modelleerimise põhiprintsiibid
- Võime kirjeldab mida, mitte kuidas.
- Võimekaart on ühe taseme kaart.
- Grupeerimine toimub omaduste, mitte kunstliku hierarhia abil.
- Kategooria ja valdkond on erinevad dimensioonid.
- Seoseid luuakse ainult sisulise tähenduse alusel.
- Eeldusseoseid hoitakse minimaalsena.
- Kui A eeldab B-d, on suund B → A.
- Kui võime toetab eesmärki, on suund võime → eesmärk.
- Organisatsioon, protsess ja tehnoloogia realiseerivad võimet, kuid ei defineeri seda.
- Võime muutub aeglasemalt kui selle realiseerimise viis.
- Graaf peab võimaldama genereerida erinevaid juhtimis- ja arhitektuurivaateid ilma alusmudelit ümber modelleerimata.
25. Näidis
{{Voime
|Page=Strateegiline suunamine @VOIME
|id=VOI-JUH-0001
|nimetus=Strateegiline suunamine
|valdkond=Ülikooliülene
|kategooria=Juhtimisvõime
|omanik=
|kirjeldus=Võime kujundada ülikooli pikaajaline suund, seada prioriteedid ning siduda strateegilised eesmärgid otsuste, ressursside, võimete ja arendusalgatustega.
|tulemus=Ülikoolil on selge ja ajakohane strateegiline suund ning otsused ja ressursikasutus toetavad kokkulepitud eesmärkide saavutamist.
|toetatavad_eesmargid=
|eeldab=
|realiseerivad_toovood=
|moodikud=
|kvaliteedikriteeriumid=
|allikas=
|staatus=Kavand
|versioon=
|viimati_ule_vaadatud=
}}
